esimesed sammud Christchurchis

Ma olin eile väga kangekaelne. Ei, mitte selles mõttes, et ma ei olnud millegagi nõus, vaid mu kael oli ärgates nii valus, et pea tõstmine ja paremale keeramine ei tulnud eriti kõne alla. Olen tõenäoliselt sattunud kõige tuulisemasse kohta siin maamunal. Esimesed päevad oli ikka päris murelik, sest ma ei võtnud eriti palju sooje riideid kaasa ja ma käisin kaks päeva ringi kampsuni, nahktagi ja salliga. Oleks kindad ka olnud, oleks need ka vist kätte pannud. Ma ei tea mis värk kohalikega on, sest nad kõik käivad ringi mikromini kleitidega ja lühikeste pükstega. Vist on lihtsalt harjunud selle kliimaga. Hommikuti oli suht jahe, päeval läks mõneks ajaks väga soojaks ja õhtul tuli jälle super tugev tuul. Nüüd viimased paar päeva on aga väga soe olnud ja julgesin ka lühikesed püksid jalga ajada. Loodan, et nüüd jääbki soojaks, sest idee järgi peaks detsembriga algama suvi.

Teise päeva lõpuks oli uus suur üllatus. Siin küll päike paistab ja ilm on soe, aga ikkagi on varsti tulemas jõulud. Hakkasin siis järsku Rudolph The Red Nosed Raindeer'iks. Ehk mu nägu põles totaalselt ära. Ja ma ei käinud päevitamas, ei. Ma lihtsalt käisin kaks päeva mööda linna ringi ja otsisin tööd. Sellest piisas, sest tuleb välja, et Meremaa kohal on suur osooniauk ja päike on väga aktiivne. Nüüd siis kreemitan ennast mitu korda päevas ja koorin õnneks mitte enam nii punase nina pealt nahka:) Jube vinge küll, et kähku saab pruuniks, aga mis hinnaga. Peab ettevaatlik olema. Kohalikud on kõik lumivalged. Ma ei tea kuidas see neil õnnestub, ma kreemitan nagu hull ennast ja ikka on käed õhtuks roosad. Sellele muidugi aitab kaasa ka see, et ma liigun rattaga. Vahemaad on siin päris suured ja enamik sõidab autoga. Sellest tulenevalt on neid kes ühistransporti kasutavad väga vähe ja pilet väga kallis. Me sõitsime kolme päevaga maha poole ratta raha. Rattad ja üldiselt ka kõik muu on siin ikka ülikallis. Näiteks ostsin täna tänavaotsast poest 2L Coca, mis maksis 50 Eesti krooni:(
Õnneks me leidsime väga toreda rattapoe, kus oli veel toredam onu. Enam vähem esimene, kes teadis kus Estonia asub, sest paar päeva tagasi oli just Gumball sealt läbi sõitnud ja onu nägi seda saadet. Gumball- see on ralli, kus vinged sportautod kimavad läbi erinevate riikide (http://en.wikipedia.org/wiki/Gumball_3000). Igastahes, saime sealt rattaonu käest vinged uunikumid, millega nüüd mööda linna ringi tuhiseda.

Väga mõnus on see ratta värk, sest kogu Christchurch on lame. Ainus nõmedus on see, et millegi pärast sõidavad nad valel pool teed. Alguses ikka väga tüütu asi, millega hakkama saada. Autosid on ka sigapalju ja rattureid võetakse nagu autosid. Kui mööda kõnniteed sõidad siis nad sind üle tee ei lase. Kui aga mööda sõiduteed sõidad (siin on peaaegu igal pool rattateed) siis nad arvestavad sinuga. Aga mul nende keeramisetega on ikka veits keeruline, eriti kui seal on mitu rida. Aga vaikselt hakkab harjuma.



Täna sõitsime ringi ja kohtusime erinevate üürile andjatega. Üürikaid on praegu päris palju, sest tegemist on ülikooli linnaga ja kõik õpilased sõidavad suveks 3 kuuks minema ja üürivad oma kodud välja. Super variant meie jaoks, tuleb lihtsalt see parim variant välja sõeluda.

Christchurch reklaamib end kui Garden City (Aialinn). Teel ühest kohast teise, leidsime kohaliku nö öko turu, mis asus ilusas jõega pargis, kus kohalikud müüsid igast nämmasid pirukaid ja kooke ja juustu ja oliive jne. Siin on tegelikult päris palju igast toredaid parke, kus nad jooksmas käivad ja nädala lõpus rugbit mängivad.

Näete, pardid olid ka ja täpselt nagu meil:) Tegelt on siin igast asjad nagu meil. Muru on sama, võililled ja kastanipuud ja värki. Minu jaoks on see muidugi totaalne nuhtlus, sest mu igakevadine allergia on kohal. Lotovõit. Vähemalt pole siin mesilasest ühtegi ohtlikumat looma. Võib rahulikult paljajalu ringi paterdada, mida kohalikud harrastavad ka kesklinnas. Pole veel aru saanud, miks neile jalanõud ei meeldi. Annan teada kui targemaks saan.