Seitsme maa ja mere taga

"Seitsme maa ja mere taga"

Aprilli viimsel nädalal oli siin jälle suur püha- ANZAC DAY (Australian and New Zealand Army Corps Day). Kolmapäevane päev, mis oli kõigil vaba. Kasutasime seda võimalust ära ja tegime väljasõidu Akaroasse. Ilus pisike turistilinnake, kus on üks peatänav, mis on poode ja kohvikuid täis. Mitte midagi erilist. Turisti nänn ja fish and chipsi õline hais iga nurga peal. Enamus kohtadega, mulle tundub, et sõit sinna on ilusam kui see koht ise. Ega tal midagi otseselt viga polnud. Väike mereäärne linn. Armas aga igav.

Juliuse tänav oli seal ka

Sinna sõites tegime peatuse mäe tipul. Kohas, kus tõus mäkke oli just lõppenud ning algamas oli langus Akaroa poole. Seal oli pisike ülerahvastatud kohvik imeilusa vaatega üheltpoolt mägedele, kus olid ringi sibamas labmakarjad ja teiselt poolt paistis vaade, millele võib anda nime "Seitsme maa ja mere taga". Ilm oli super- päike paistis ja ühtegi pilve polnud silmapiiril. Kõigele lisaks oli tagahoovis lammas. Ma ei ole suutnud tuvastada, mis sorti lammas see oli, aga ta oli maailma kõige pehmema karvaga ja krussis sarvedega. Tuli inimeste juurde, ajas oma sarvilise pea aiaaugust läbi ja ootas, et keegi teda kõrva tagant sügaks.

ikkagi lammas

Hommikul Akaroa poole sõites oli tee ääres ühes pisikeses linnas kõrvitsa laat. Astusime korra sisse, et vaadata kas seal midagi põnevat ka on. Palju oli tavalist laadanänni, aga sel korral oli ka üks nurk, kus inimesed müüsid oma vanu asju. Seal oli nii palju ilusat antiiki, mida ma oleks koormaga kokku ostnud kui ma siin elaks. Aga nende asjade eestisse transportimine ei tasu ennast ära. Teine atraktsioon oli suur notsu, kelle kaalu ära arvamise peale oli võistlus. Lisaks sai teda rehaga sügamas käia:)

Üks asi, mis siin mägisel maal on üle mõistuse ilus, on need päikese loojangud ja -tõusud. Järve ääres ja mägede vahel. See valgus, mis siin tekib, on muinasjutuline.

Ainus hea ämblik on surnud ämblik

Veetsin viimased 20 minutit ämblikku jahtides. Vastikud värdjad, neid on siin igal pool. Ükski pole ohtlik nagu need Austraalia omad, aga see ei tee neid vähem vastikuks. Üks eriti kiirete pikkade mustade jalgadega isend kihutas mööda mu seinu ja lagesid ringi. Katsu siis rahulikult arvutis olla kui see tüüp sul pea kohal kõlgub, jääb ära. Alguses hoidsin tal pingsalt pilku peal, et äkki kimab kuskile prakku või teise tuppa ära. Aga ei, aina edasi ja tagasi mul toas. Võtsin siis lõpuks julguse kokku ja ketsi kätte. Ootasin kui ta vähe madamale siblas ja virutasin, ise samal ajal karjudes eemale hüpates. Päev võib jätkuda.

swift ground spider Supunna picta

Täna on super ilus sinise taevaga päikesepaisteline ilm. Kraade vaid 14, öösel oli 1. Suur erinevus eestiga on see päike. Kogu sügis ja talv on eestis hall. Iga päev, ilma eranditeta. Siin aga on enamuse ajast päike, isegi kui on külm ja tuul puhub mütsi peast. See annab nii palju juurde, hoiab positiivsena.
Teate, meil uues kodus on peegel seina peal. See on siin haruldus. Kellelgi pole kodus peeglit. Ma ei tea kas nad ei taha ennast peeglist vaadata või ei hooli enda välimusest. Pole sellest aru saanud. Aga tore on sellist haruldust oma toas omada.
Üks asi, mis mulle siin väga meeldib, on sushi kultuur. Eesti on see väga tõusiklik ja peen värk. Siin on igas kaubanduskeskuses mitu sushi kohta. Peaaegu mitte keegi ei söö sushit pulkadega, süüakse enamasti näppude vahelt või kahvliga. Ja sushi on tehtud selliseks, et see kõigile meeldiks. Sushit toore kalaga on väga vähe. Populaarsed on näiteks sushi pallid, kus on sees krõbekana või terryaki kana või tuna, aga mitte toores tuna vaid tuna konserv. Ja need on eriti käepärased ja maitsvad. See kõik on nii lihtsaks tehtud. Haara kaasa ja söö kus iganes.

riisipallid

Linnas käib jätkuvalt laiaulatuslik lammutustöö. Kui mõnes piirkonnas pole nädal aega käinud, siis uuesti minnes on mõni maja jälle silmapiirilt kadunud. Sama on juhtumas kasiino kõrval asuva Christchurchi kõige suurema hotelliga Crown Plazaga. 

enne ja pärast. tänaseks on ta juba peaaegu täiesti maatasa

Eile linnas ringi sõites hakkasin vaatama, mis autodega inimesed siin sõidavad. Enamus on eriti vanad rondid. Ja mulle see meeldib, siin pole seda näitamise teemat, et sa pead omale kõige uuema bemmi liisingusse võtma kui endal pole bensiini rahagi. Siin pole mitte mingisugust pinget ega halvasti tundmist kui sa mingi rondiga ringi sõidad. Uusi autosid on üldse väga vähe. Enamus on Toyotad või Subaru Legacy'd. Jaapanist on hea odav ja lähedal tuua autosid. Bemme, audisid ja mersusid on imevähe. Siin on need kallid ja prestiižed autod. Eestis on nende maine tõenäoliselt igaveseks rikutud. Leidsin siit ka paar sellist:)

Eelmine nädal käisime New Brighton rannas. See on linnale kõige lähemal asuv rand ja siiani olin kuulnud, et see pole üldse nii ilus kui Sumner. Puha vale kõik. See on eriti pikk ja imeilus suure kaiga rand. Tuuline ja külm, aga see käib siin iga ranna kohta. Kuna meri on enamasti alati tormine ja tuuline ning lained võivad tulla päris kaugele randa, siis see on tekitanud siia pika sileda rannaääre, mis tuleb välja et on ideaalne sellise spordiala nagu x-sailing jaoks. Esimest korda nägin sellist asja, aga tundub eriti lõbus olevat. Oled poollamavas asendis mingis kolmerattalises nö kardis, millele on kinnitatud puri. Päris hea hooga kimasid mööda rand ringi.

New Brighton beach

x-sailing

rannas leidus ka krabisid, mida usinad pilukad vaatamata keelavatele siltidele püüdsid