Tuesday, January 31, 2012

Ühikas vs villa

Meie esimese kodu üürileping oli lühike ja sai läbi jaanuari keskel. Leidsime omale uue kodu, aga selle leping algas esimesest veebruarist. Kaheks nädalaks oli vaja mingit elamist. Selline lollakalt lühike aeg, mille pärast ei tasunud väga vaeva näha ja otsustasime lihtsalt midagi hästi odavat otsida. Õnnestus. 7 poissi, kes otsisid ühte vabasse tuppa täpselt kaheks nädalaks kedagi enne kui nad sealt majast välja hakkasid kolima.
Poisid olid seal elanud 2 aastat ja mulle tundub, et selle aja jooksul ei tõusnud kellegi käsi ei ühegi harja ega puhastusvahendi järele. Tulemus on selline:

wc paberi rullide kogumise võistlus?

vettinud, natuke hallitanud ja hästi külm vannituba

meie tuba :) 2 nädalaks polnud mõtet kohvrist välja kolida ja tundus soliidne kohaneda kohalike oludega

Burger Kingi plakatid elutoa seinal varjamas peo järgseid auke seinas

kohalik mudaelanik õlle ja eilse pitsaga

poistel on ikkagi standardid
Alguses tundus natuke hull see värk aga inimene harjub kõigega. Selle koha ainus pluss oli see, et need tüübid, kes seal elasid olid kõik eriti ägedad inimesed. Reaalne vastuolu oli see kui sa istud elutoas, vaatad telekat läbi sinna külge kuivanud õllepritsmete ja töölt saabub koju üks poistest: viikarite ja triiksärgiga. Mõistusel oli täielik error. Kõigil olid head töökohad (mis enamast nõudsid väga viisakat riietust) või nad käisid alles ülikoolis või mõlemat. Kõik oskasid süüa teha, olid toredad, tegid trenni ja nägid head välja. AGA mitte kellegil polnud prutat. Miks? Vaata uuesti üleval olevaid pilte! Ja kõige hullem on see, et kogu see eluviis on nakkav. Mida sa teed pudelikorgiga kui oled pudeli avanud? Viskad seina äärde ülejäänud 26 lohisema jäetud korgi juurde. Teine keskkonna mõju oli see, et ma hakkasin tennist vaatama. Parasjagu oli Australian Open ja poisid vaatasid seda iga päev (seda ja absoluutselt iga muud spordiala, mida telekast näidati). Lõpuks avastasin ennast hommikul telekat avades spordi kanalile liikumas. Tahaks ju näha kas Sharapova teeb ameeriklasele ära või ei:)

Veebruari algusest elame aga kesklinnas, vanas villas. Siin elab kaks prouat, õpetajad. Üks läks kaheks kuuks Indiasse ja tema toas me resideerume. Katusealune tuba kogu maja ulatuses. Päeval on jube palav ja öösel külm. Appi tuleb jälle elektritekk, mis siin loomulikult olemas oli:) Üldiselt ei saa kurta, kõik on puhas, ilus, värviline. Õues on suur aed pitsaahju ja batuudiga. Ainus viga on see, et dussil pole üldse survet ja see ajab õudselt närvi, kui sa pead seda pahmakat juukseid pesema, mida ma juhuslikult juhtun omama. Not cool.

Peale veebruari värinat tuli nende juurde kaks kassi, kes olid vist oma kodud kaotanud ja jäid nende juurde elama. Kaks paksu laisakotti, kes vaevavad oma pead vaid sellega, millise jala alt ennast nüüd lakkuda ja kumma diivani peale seejärel lösakile visata. Paratamatult tuleb meelde üks geniaalsemaid juutuubi videoid läbi aegade. Vastikud kassiinimesed, paneb mõtlema ah?

Why women are single?

kaks paksu


Selles majas (meenutan, et tegemist on hästi vana majaga) on üks hästi kummaline detail, mis pani mind täna guugeldama, et leida sellele anomaaliale vastust. Olen seda ka teistes kohtades näinud, nii kodudes kui ka osades avalikes tualettides.

Probleem on järgmine:

paremal on külma vee kraan ja vasakul kuuma vee kraan
No misasja, kuidas sa seda kasutad? Teed valiku, pesed ainult külmaga nii, et pärast näpud ei liigu või saad teise astme põletusi ja pesed kuuma veega?

Lahendus:

Guugel andis sellele küsimusele kaks vastusevarianti. Nr.1- keerad mõlemad kraanid lahti ja liigutad käsi hästi kiiresti kahe kraani vahel ja peaaegu tundub nagu peseksid normaalse temperatuuriga veega. Hmmm... jääb ära. Nr. 2- selgus, et tegemist on vana aja leiutisega- ajast kui veel ei olnud kanalisatsiooni. Ehk sa paned kraanikausile punni ette ja lased ta vett täis. Siis seal vee sees pesed oma käed puhtaks. Väga loodust säästev variant. Aga enamasti on need kraanikausid alati nii ökad, et ma küll ei taha sinna vett vedelema lasta ja siis seal oma nägu pesta. Fuhh. Ma leiutasin kolmanda variandi- kui keerad kuuma vee kraani ainult natuke lahti siis tavaliselt läheb aega enne kui sealt kuuma vett hakkab tulema ja 90% juhtudest jõuab selle ajaga käed ära pesta. Leidsin netist ka ühe geniaalse lahenduse:) kahtlen, et siinsele pererahvale see lahendus meeldiks:)


Villa tundus mulle alguses täielik paradiis. Esimene kohalik kodu, millel on natukenegi iseloomu. Enamus on kõik ühesugused heledad küprok karbid. Võrreldes eelmise kohaga on siit ainult puudu ägedad korterikaaslased. Ja loomulikult veesurve, ma ei saa sellest üle ega ümber. Ikkagi prime location, kõrvaltänavas on linna nr 1 litsimaja. Laupäeval kui tööle jalutasin nägin siis provvad ära- käputäis nappides riietes vaalasid. Siinmaal ei saa vist isegi raha eest omale normaalkaalus tütarlast. Hirmus. 



maailma kõige suurema vanniga vannituba

Mikk lehvab kodustele :D

esimesed pitsaahju katsetused
maailma kõige väiksem köök ja maailma kõige geniaalsem pesukuivatusrest, mis on tehtud vanast redelist ja mille saab lae alla vinnata, et see toas ruumi ei võtaks
meie tuba nüüd, väike vahe eelnevaga

Tõelise pärli, kirsi sokolaadikoogil jätsin viimaseks- see elamine tuli koos autoga. Jeijeijei. Proua õpetaja jättis oma auto meile kasutamiseks. Olen siin 2 päeva oma ajule üritanud selgeks teha, et ringile minnes sõidad vasakule, käigukang on vasakul, peeglisse vaatad vasakule, suunatuli on parema käe all. Hakkab meelde jääma õnneks. Kaks kuud rattaga ringi kimamist on kõvasti abiks olnud. 

Thursday, January 19, 2012

Väljasõit Sumnerisse

Turistid otsustasid lõpuks teha väljasõidu randa. Meremaal ju ikkagi, kus sa siis rannas ei käi. Meile üks lähemaid randu on Sumner, kesklinnast kuskil 15km. Tundub nagu kukepea, eks. Tagasi tulles oligi, aga sinna sõites oli tuul vastu ja tundus nagu väntaks ühe ja sama koha peal.

**Täna on sama värk, tuul on linnas kõik prügikastid ümber lükanud ja aeg ajalt lükkab sammu sassi kui vastu tuult kõnnid. Ilmateade ütleb, et tuul on 15 m/s aga mina seda jama ei usu. Reaalne torm on väljas. Vähemalt vahelduseks on see tuul soe.

Sumner on üks neid alasid, mis maavärinas päris palju kannatada sai, kuna asub mäe nõlval. Paljud nõlvale kõige lähemal olevad majad kukkusid alla, teised jäid aga jälle varisevate kivide alla. Sinna viiv tee on mõnes kohas suurte üksteise otsa asetatud merekonteineritega ääristatud, et mäelt alla veerevaid kivihunnikuid kinni püüda ja loota, et nad ei jõua autoteeni. Üles vaadates oli näha kuidas mõnel majal oli üks pool alla kukkunud ja teine pool oli serva peal kohe-kohe alla kukkumas. Kardinad lehvimas, mööbel ripakil- järgmise suurema värina ootuses, et sealt alla prantsatada.





Rand ise oli suhteliselt tühi, ma lootsin seal ikka surfarite horde näha, aga vaid mõned üksikud algajad olid vees. Vist oli vähe tuult proffide jaoks. Aga see, mis nende jaoks on vähe tuult, oli ikka nii suur tuul, et ühel hetkel märkasime vees naist, kes ei saanud enam kaldale tagasi. Lained viisid teda ainult kaugemale, kuni üks ta sõpradest ujus talle järgi ja tõi ta tagasi kaldale. Siin juhtub seda päris tihti, lainete jõud on meeletu.

Ranna ääres oli igasugu väikseid kohvikuid ja jäätise kioskeid. Ei olnud ka see ranna äärne osa värinatest puutumata. Üks suur vinge koobas kuhu tõenäoliselt kunagi sai sisse minna, oli nüüd suletud. Seal kõrval oli kamp noori, kes tegid flippe kalju pealt alla. Poisid hüppasid ja tüdrukud tegid pilte:)





 *poiss ripub õhus

Ujuma sel korral ei saanud, vesi on alles kuskil 16 kraadi (kurjad keeled räägivad, et ei lähegi väga palju soojemaks). Oli inimesi kes ujusid, aga need on kohalikud pingviinid, kes on selle külma ilmaga harjunud.

Eile sain teada, et märts pidi olema kõige parem kuu, sest tegelikult on siis juba sügis, aga ilmad on jätkuvalt soojad AGA see kohutav tuul pidi ära kaduma. Halleluuja. Ootan seda. Väga.

Tuesday, January 3, 2012

Another day in CHC vol 2

Mitte et meil Eestis poleks totakaid bemmiosse, arulagedaid roolijoodikuid ja muudmoodi ennasthävitavaid debiilikuid, aga ikka on ju tore teiste üle nalja teha. Pada sõimab katelt või nii. Ehk siis minu selle nädala kohalikud avastused.

  • telekast tuleb söögi alla ja söögi peale igasugu hoiatavaid reklaame- vaata, et su lapsed vee ääres ära ei upu. Või vaata, et sa alkoholiga üle ei pinguta ja vaata, et su sõber täis peaga rooli ei istu, narkootikumid ei tee sind ägedaks jne. Kohalikud arvavad, et nad siin joovad kõvasti ja ei usu mind kui ma seletan, et nad ei tea millest nad räägivad enne kui pole Eestis käinud. Meil kui tellid baaris joogi siis sinna läheb 4cl alkoholi, siin on see aga topeltkogus ühe kokteili kohta. Osa inimesi joob õlut limonaadiga pooleks. Kui keegi viskit tellib, siis on see ka alati koos mingi pikendajaga. Shotid on ka tavaliselt mingid kihilised magusad liköörilised asjad, kus kanget alkoholi väga pole. Igal pool on reegel, et kui sa näed välja alla 25 aastane, siis sult küsitakse dokument. Ja välismaalasel on arvestatavaks dokumendiks ainult pass. Arvake ära, kas ma kannan oma passi igal pool kaasas. Pean alati Mikul laskma alkoholi osta, teda ei peeta 16-aastaseks.
  • kui keegi plaanib siiamaale sõita, siis võtke teadmiseks- siin pole soe!!! See aasta on veel eriti ebatavaline ja külmem kui muidu. Vähe sellest, et õues on külm, siin on toas veel külmem. Geeniused on omale papist majad ehitanud. Kui mitu päeva päikest pole, mis maja soojendaks, siis toas on vahest külmem kui õues. Siin oli mingi riiklik programm, millega pandi paljudesse kodudesse soojapumbad, aga mitte keegi ei kasuta neid, sest see läheb kalliks. Selle asemel nad magavad elektriliste tekkidega. Pistad otsa pistikusse ja tekk läheb soojaks. Või siis on tavaline tekk ja voodi kõrval on magamiskott, mille saad tekile peale visata kui toas külmaks läheb. Ebareaalne. Nagu see ameerika telesaade kus igast jalututele, vigastele, ilma isata ja ma ei tea veel mis hädadega peredele ehitatakse nende endi lobudike asemele hullud häärberid. Aga keegi ei näita kuidas see alla vaesuse piiri elav pere pärast selle häärberi ülalpidamiskulusid tasub. 
  • Eesti on mind oma E-ühiskonnaga ära hellitanud. Siin pole kuskil tasuta wifit. Kodune wifi on mahupõhine, mitte nagu meil, et iga pakett on piiramatu mahuga. Ja kohaliku panga internetipank- kiviaeg. Alustades turvalisusest- sisse logimine on ühe ja sama kasutajanime ja püsiparooliga. Paroolis pidi kasutama vaid ühte numbrit, isegi suuri tähti polnud vaja. Ei mingeid paroolikaarte, kalkulaatoreid ega ID kaarti. Seal sees navigeerimisest ma ei hakka üldse rääkimagi.
  • Miku nädala tsitaat- "Ainult kvaliteet immigrandid saavad Meremaa viisa". Ehk siis varem karistatud ja eriliste oskusteta inimesed ei saa:)
  • selle nädala kõige jaburama leiu esikoht läheb kindlasti lihaloosile. Baarides korraldatakse loteriisid, mille auhind on hunnik liha!! Mikk läks baari tööle, kus selline loterii toimus. Võttis ka kohalikust meelelahutusest osa ning tuli koju hunniku kanafileega:) Maailma kõige jaburam asi üldse, mis tegelikult on hoopis geniaalne. Baaris jääb ikka aegajalt kaupa järgi, mis lõpuks aegub ja tuleb ära visata. Aga milleks, selle asemel teed päev või kaks enne aegumiskuupäeva lihaloosi ja saad lihast lahti ja jääd veel plussi kah, sest pileteid müüdi kuskil 30 dollari eest ja see pakk liha on kuskil 16-20 dollarit. Üks pilet on 2 dollarit. Kõik võidavad.
Lõpetuseks värinaülevaade. Tundub, et inimene harjub kõigega. Ma enam ei jookse iga kord ukse alla:) Enamus värinaid tegelikult ei pane tähelegi, võbiseb natuke ja ongi kõik. Eile öösel oli aga jälle üks veidi suurem- 5,5 palli, mis äratas mind üles ja võttis natuke valvsaks, aga nüüd mu mõistus saab aru, et see maja ei saa kokku kukkuda ja ma enam ei lähe närvi. Nüüd veame kihla mitme palline oli kui jälle väriseb ja kontrollime värina kaardi pealt üle pärast :) Kui kedagi huvitab siis SIIT saab meie värinatel silma peal hoida.
Täna leidsin veel ühe huvitava lehe, kus saab vaadata, mis linnas toimus peale veebruari värinat, mis kõige rohkem laastustööd tegi. Interaktiivne linnapilt. Triinur, sul on seda kindlasti päris huvitav vaadata.

Kohukesi taga ei igatse, aga musta leiba tahaks küll. Ostsin kilo rukkijahu ja üritan ise leiba teha. Mikul tuli aga hoopis seljanka isu ja ta tegi ise potitäie suurepärast vene lihasuppi. Maitses täitsa nagu seljanka. Isegi 4 erinevat liha oli esindatud. 


2012 esimene päiksetõus. Täpselt nii soe siin ongi :)


Kohaliku vene poe otsisin ka üles. Täiesti mõtetu. Seal enne värinat oli kuuldavast musta leivaga ka hangeldatud, aga tehas oli veebruaris kokku kukkunud. Jahu ka polnud, sinepit ka mitte. Ainult pelmeene, barankasid ja troinoid.