Sunday, April 15, 2012

Naksitrallid on tagasi

Muhv kimas oma käruga 6 päevaga ligi 1400 km maha. Kingpool jõi kõrval õlut ja asendas puuduvat raadiot. Sammalhabe oli kadunud. Suund Chch -> Queenstown -> Chch. Sinna vahele jäi väga palju mägesid, vanu kullakaevandusi ja masendavaid väikelinnasid. Raha siin ei maksata, aga rikas pead olema, et siin elada või reisida. Turistilinn Queenstown näitab seda muidugi eriti ilmekalt. Mitte miski ei maksa vähem kui 20 dollarit. Tavaline kalkulatsioon oleks selline- mingi suva asi: 20 taala, mingi äge, kiire või kõrge asi 200 taala.


saage tuttavaks- Queenstown, kõige ilusam linn üldse 


Lugesin just Ekspressist, et õige varsti ilmub maarjamaale esimene Subway. See on üle maailma turisti parim sõber, vahel kergeim viis ellu jääda. Suur võileib maksab praegu soodukaga 7 taala, mis on siinmaal suht odav. Selle trumpas ajutiselt üle KFC kus on lõuna ajal kombo eine 5 taala, selle raha eest siin tavaliselt ei saa peksa ka. Nüüd aga saad burgeri, kanakintsu, salati ja friikartulid.

Kaldusin nüüd teemast kõrvale oma odava söögi eufooriaga. Tagasi reisu juurde. Ma ei teagi kust alustada, Muhvi kärust vist. Ostsime Back Packer Car Marketilt omale Nissan Serena. Me ilmselgelt ei pühendanud sellele ostule piisavalt tähelepanu, sest teel ilmnes rodu igasugu ebameeldivusi, aga mis sa ikka üle 21 aasta vanuselt isendilt enam ootad. Vähemalt elas reisu üle ja ma ei sõitnud ühelgi mägiteel teelt välja.

Auto on ühe seljakoti ränduri jaoks kõik. See on liikumisvahend, köök, elutuba ja magamistuba. Meie oma tilkus vihmase ilmaga natuke läbi, aga pole viga. Karge mäeõhk tungis hommikuti aknavahelt sisse. Sellest paremat vist pole. Päikesetõusul ajal külmal ja kargel hommikul hingata kopsudesse seda mägede õhku. Kirjeldamatult hea on see. Alguses kartsin, et külmume öösel ära, aga kohati hakkas isegi palav. Neid selliseid autoga rändureid on siin palju ja igal pool on sildid, mis keelavad autos magada ja telkida ning lubavad 200 taalast trahvi. Ei saa trahvi kui pargid targalt. Tuleb alati massi sulanduda.

Queenstown on siiani kõige ilusam linn, mida mu silmad siinmaal näinud on. Palju turiste, aga kõik see milline see linn välja näeb, mägede vahel ja järve ääres, huhh... pildid räägivad enda eest, aga samas ei suuda ligilähedaltki edasi anda seda, mis see tegelikult on.



ma ei mäleta kus see veel oli :)

lõuna saare merepinnast kõige kõrgemal asuva maantee kõige kõrgem koht


poisid kogusid nööri peal kõndimisega raha 

Teele jäi üks armas vana kullakaevurite linn Arrowtown. Sealt jooksis läbi jõgi, mis sädeles kullapurust. Vanadesse kaevandustesse saab minna ekskursioonile ja kõik kuld, mis sa sealt leiad võid endaga kaasa võtta. Mingeid kamakaid seal enam ei leidu, aga mõne kübekese võid hea õnne korral siiski taskusse ajada.

Üks esimesi peatusi meie teel oli Lake Tekapo. Käisime seal Hot Springsides vedelemas. Nii ilusa vaatega mullivannis pole küll varem käinud. Kohas endas midagi erilist polnud. 3 erineva temperatuuriga kuumavee basseini, mis on õues ja fantastilise vaatega mägedele ja järvele. Siin on ka selline Cherry sarnane asi, kus on erinevaid odavaid pakkumisi ja saime selle Hot Springs asja 5 dollariga. Selle raha eest polnud üldse halb lõõgastus, eriti kui oled just oma esimese öö autos maganud.

Lake Tekapo hot pools 

Teine asi, mis me sealt odavalt saime oli Queenstownis asuv Ice Bar. Seal oli kõik jääst tehtud- seinad, toolid, lauad, skulptuurid, lühtrid laes ja klaasid millest sa oma kokteili jood. Kõik said soojad vatijoped selga, kindad kätte ja voilaa. Vinge värk, aga üle 15 minuti seal väga ei kannatanud olla. Peale seda tundus järsku, et õues on jube soe.

kõik oli jääst, klaasid ka 


ice bar 
Selle ilma kohta veel niipalju, et ikka on siin linde, kes arvavad, et on suvi. Käivad miniseelikute ja siidpluusidega, samal ajal kui mul on kolm kihti riideid, sall kaelas ja kapuuts peas. Ja jätkuvalt käivad nad paljajalu. Ikka pole sellest fenomenist aru saanud.

Viinamarja istandusi jäi meil päris omajagu teepeale, iga natukese aja tagant näitas silt mõne wine tastingu juurde. Ühest käisime läbi ka, sest sinna viis maailma kõige hullem ja ägedam mägitee. Selline, kus istudes väliskurvi poole, on suht kõhe aknast välja vaadata. Igas kohas ei mahtunud kaks autot üksteisest mööda. Tuli välja, et see oli vana põhimaantee, mis Queenstowni viis. Viis kuni jõeni ja sealt edasi said paadiga üle. Ülevalt paistis ka vana sild, mida nüüd kasutatakse benji hüpeteks. Reklaamisid ennast kui maailma kõige vanem benji hüppamise koht. Üldse ei kahtle, et seal äge on, sest sa hüppad helesinise jõe kohale ja kui hästi läheb, siis puudutad kätega vett. Ma ei teeks seda relva ähvardusel ka, aga mõistan kui vinge elamus see võib olla neile, kes seda naudivad.

winery 

hipi 

Queenstowni päikseloojang 


uus põhimaantee sild Queenstowni 


mägijõgi

Tagasiteel pidin küll tegema äkkpeatuse, sest mida ma näen tee ääres. Põssad! Jooksevad mööda aasa ja ajavad üksteist taga. Pole enne küll näinud, et põssasid niimoodi aasal peetakse nagu lambaid.


põssad

Teel Queenstowni sõitsime läbi Wanaka. Seal oli samal ajal Air Show, kus oli kõikvõimalike õhusõidukeid. Kõige vägevam oli see vana warbird, mis seisis just aia ääres kui me sealt mööda sõitsime. See oli see mis mind peatuma pani. Jõudsime autost välja ja selle juurde just siis kui ta hakkas ära liikuma. See tuul, mis sealt tagant tuli kui ta liikuma hakkas ja see hääl. Mul siiani tulevad külmavärinad kui ma selle peale mõtlen. Igast helikoptereid ja purilennukeid ja kõiksugu lennumasinaid oli seal trikitamas. Wanakas elab ka üks eesti tüdruk Mann. Tahtsime väga temaga kokku ka saada ja tõenäoliselt oleks aega ka olnud, kui Kingpool poleks oma kotti sealt 80 km eemal olevasse Alexandra linna unustanud. Ehk siis pidime tagasi kimama, sest seal kotis olid ainult ta pass, arvuti ja kaardid. Ei midagi erilist. Siinkohal suur aitäh meremaalaste aususele, nelja tunni jooksul polnud kohalikus interneti kohvikus/pesumajas keegi seda puutunud. See vedeles samas kohas ja puutumatult. Väike aja ja bensiinikulu, aga siiski seda väärt. Linn ise oli jube kahtlane, igast nekse ja abosid täis. Ei tea, mis see nad kõik sinna kokku on ajanud. Võibolla vana kaevanduslinna ajalugu. Muidu pole siin kuskil musti näha, ainult meeletutes kogustes pilukaid.


warbird


varahommik karge õhuga mägedes 


Wednesday, April 4, 2012

Kastanid on valmis...

... ja kätte jõudnud aeg vahetada pusa ühe korraliku sooja jope vastu. Tänavad kolletavad maha kukkunud lehtedest ja talla alla jäävad suured pruunid kastanid, mis oma pesadest vaikselt välja on hakanud pudenema. Õues on tunda sügise lõhna ja see lõhnab sama moodi kui Eestis. Nii palju asju on sama moodi. Ainult et päevad on soojemad, vahest isegi soojemad kui kuu aega tagasi, mil kalendri järgi oli kesksuvi. Õhtud selle eest lähvad päris külmaks. 

linnast läbi jooksval Avoni jõel saab kondlimehega sõitu teha

sügis jõe ääres


Ostsime eile omale van'i. Esimene päris oma auto, mis siis et pool minu, aga ikkagi minu nimel:) Väga uhke Nissan Serena. Järgmises postituses uhkustan piltidega ka:) 

Homsest on ees ootamas 7 päeva reisimist lõuna saare lääne rannikul- Queenstown, Mount Cook, Lake Wanaka jne. Nii tore on, et puhkus tuleb. Eelmine nädal oli üle mõistuse raske ja väsitav. Ühe päeva töötasin Christchurchi kasiinos, tõenäoliselt linna kõige parem tööandja. Mikkur on seal juba mitu korda käinud ja kiidab taevani, põhiliselt majasisese söökla pärast, kus saab iga pausi ajal keha kinnitamas käia. Pole üldse halb boonus. Kodus pead ainult hommikul sööma. Enne vahetuse algust sööd seal ja peale tööd võtad veel paar ampsu. Kasiino ise on suht suur, võrreldes nende urgastega, mida mina Tallinnas olen näinud. Aga ega ma neist palju ei tea. Mikkur teab rääkida, et suurlinnades on umbes 10 korda suuremad. Ma ei tea, minu jaoks oli see juba suur asutus. 
Klientuur koosneb 95% ulatuses penskaritest ja pilukatest. Õudne. Kadeduse uss poeb sisse, kui näed neid seniilseid tudisevaid mammisid raha tuulde viskamas, samal ajal kui mina rügan tööd teha. 

Minu selle nädala suursaavutus on aga järgmine samm patsiga poisiks saamisel. Ma ei ole tehnika maailmas just mingi helge pea, aga olude sunnil ja piisava motivatsiooni olemasolul olen viimasel ajal korda saatnud suisa imesid. Mu väga vinge õuna telefon sai lõppude lõpuks võrguvabaks, mis oleks pidanud tähendama, et teen restardi ja panen oma kohaliku kaardi sisse ja voilaa. Aga nagu tavaliselt, asjad ei laabu kunagi nii sujuvalt. Igastahes ma seda tööle ei saanud ja õuna poe müüjad ka naeratasid ainult lollakalt ja ütlesid, et nemad ei tea mis viga on. Ainult 7 tundi hiljem, peale massiivset guugeldamist, lugemist, proovimist ja totaalset feilimist, mis päädis maailma suurima peavaluga, suutsin ma oma telefonile teha jailbreake'i. Ära muretse kui sa ei tea, mis see tähendab, ma ise ka päris täpselt ei tea, mida ma tegin, aga ära ma selle tegin ja telefon võttis jälle eluvaimu sisse. Patsiga poiss telefoni poes oleks selle eest vähemalt 100 taala küsinud. Kokkuhoid on ostujõud. Mu peamine motivatsioon oli see, kui lollakas õunapoe müüa ei teinud iphone 3Gs ja 4 vahet ja ütles, et tema ei tea mis viga on ja ei saa aidata. Sel hetkel mina juba teadsin, mis viga on, aga ei osanud seda veel parandada. Jube pikk jutt tuli, aga ma olen ikka jube uhke ka enda üle:)

Päris paljude asjadega on tunne, et need juhtmed, mis siia kaugele meremaale uut infot toovad, on ikka väga pikad. Esimese asjana saab seda tunda kohaliku internetiühendusega. See mida siin reklaamitakse ülihelikiirusena, on ülejäänud maailma mõistes 1995 aasta modemiga telefoniühendusel põhinev tigukiirus. Teine asi, mis mind sellest siin üldse kirjutama ajendas on eelmise nädala liikluseeskirjade muudatus. Ega ma enne ei teadnudki, et neil siin selline tagurpidi mõtlemine on. Korra anti mulle signaali kui ühele jeebile ette keerasin, aga ega ma aru saanud mida ma valesti tegin. Igastahes alates eelmisest nädalast muutus siin paremakäe reegel vasakukäe reegliks. Tuletan meelde, et siin on vasakpoolne liiklus ehk siis sama kui eestis oleks vasaku käe reegel muutunud parema käe reegliks. Nüüd saab siin sama loogika järgi liigelda kui eestis, ainult et natuke peegelpildis. 
Telekast näitab iga reklaamipaus seda videot.


Järgmine nädal on loota paremat piltidega ülevaadet, kui me just tuulistel meremaa öödel kringliks pole külmanud:) 

tsutsufrei, ma lähen puhkusele