Fotoreportaaž

Hmmm... tundub, et olen sellest linnast viimase välja pigistanud, siis uuesti ringi peale teinud ja ka väiksemadki killud üles korjanud. Ausalt ka, millestki pole enam kirjutada, viimasel ajal on elu ainult töörütmis käinud. Homme on mul tööl käraka koolitus. Ma olen nii põnevil. Ma olen ju see suurepärane mitme aastase baari kogemusega töötaja, kes pole elu sees varem baaris töötanud. Pluss siin on kõik veel teistmoodi ka kui kodus. Aga hakkama olen saanud, homsest olen ilmselt veel suurem ekspert. Hea on muidugi see, et eestlaste kuulsus on meist sammu võrra ees. Baaris arvavad kõik, et ma söön hommikuks kellogseid viinaga ja suudan pudeli viina ühe lonksuga omale sisse keerata, sealjuures silmagi pilgutamata. Pole midagi kinnitanud ega ümber lükanud, lõbus on olnud:)
Järgmine nädal on munadepühad, teadaolevalt usklik püha. Ega need inimesed siin väga usklikud polegi, aga vana aja kombed on visad kaduma. Niisiis on siin umbes neljapäevast teisipäevani vabad päevad ja pool sellest ajast baarides alkoholi müüa ei tohi, ainult söögi kõrvale saab klaasikese veini. Poes ma ei teagi kas sel ajal müüakse või ei. Siin on ikka väga kummalised ja väga karmid seadused sellega. Nädalavahetusel käib meil alati politsei baaris tiirutamas. See pole nagu eestis, et kurjad onud lendavad sisse ja panevad peo kinni. Siin on nad kõik sõbralikud, räägivad inimestega juttu, vaatavad ega keegi liiga purjus poleks, vahetavad vahetuse vanemaga paar sõna ja kui kõik korras siis lahkuvad. Igastahes, ma tahtsin oma jutuga sinnamaale jõuda, et pühad on ja vabad päevad. Plaanime selleks ajaks lõuna saare meelelahutuskeskusesse Queenstowni sõita ja seal natuke ringi vaadata. Ootused on laes, sest iga kord kui kellegi kohaliku käest küsid kuhu minna tasub, siis see on nr.1 vastus 99,99% kordadest.

Jätkub fotoreportaažiga.

istusin päeval pargis ja sõin lõunat, Harry oli kogu selle aja mu peast 1m kaugusel, natuke imelik oli küll. Kogu aeg oli tunne, et nüüd lajatab selle nokaga mulle lagipähe kui kohe süüa ei viska

meie kõrvaltänavas 

185 tühja tooli veebruari maavärinas hukkunute mälestuseks

ületee maja võetakse jupp jupi haaval maha, tänaseks on seal juba tühi plats

nädal aega varem

tänavatel on palju kunsti, kruntidel kus enne olid majad on nüüd klaverid, mis kutsuvad möödujaid mängima või nagu meiest paar tänavat eemal on raamatuvahetuskapp, kust saad võtta omale uue raamatu ja mõne enda vana asemele panna

eelmise nädala suur joomapüha St. Patrick's Day kokteil

lähen õhtul telekat vaatama, ei saa, paks magab puldi otsas käpad taeva poole

Meie tänavas on üks tühi krunt (üks paljudest), kust maja on maha võetud, aga mingil imelikul kombel on sinna kuidagi suur batuut tekkinud. Veits on äge. Tasuta meelelahutus oma kodutänavas.

Mikkur käib katuseid mööda

plankingu uus tase

vabadus

tühi rohtu kasvanud krunt, kus laiutab kutsuvalt üks suur batuut, mi laik

Siit ja sealt, uut ja huvitavat

Jõudsin eile õhtul töölt koju pool tundi enne seda kui tekkis selline torm, mille sarnast Eestis väga ei kohta. Ma ärkasin öösel iga natukese aja tagant üles, sest olin kindel, et nüüd lendas katus ära või puuoksad tulid aknast sisse. Tuul oli 20 m/s, mida on ka kodumaal olnud, aga siin on see teistsugune, tuleb selliste eriti jõuliste ja äkiliste puhangutena. Ma vist ei taha väga seda meremaa sügist näha. Mõtted liiguvad aina tihemini selle põhjasaare kõige kaugema otsa poole. Auckland sõna otseses mõttes kutsub mind.

Olen ennast viimasel ajal natuke nagu ürgnaisena tundnud. Olude sunnil. Tuli igatsus musta leiva järgi, aga kuskil ei müüda ju seda kraami. Lahendus- peab ise tegema. Tegin siis tugevad 3 päeva uurimistööd, tuhnisin kõik blogid, foorumid ja artiklid läbi. Ma ei tea kui targaks ma sain, aga selle müstilise leivateo ma igastahes ette võtsin. Kõige müstilisem sellest, juuretis, see pole mulle veel päris kohale jõudnud. Aga küll ta tuleb. Olen nüüd kolm korda leiba teinud. Kaks korda on söödav tulnud. Väikeste vigadega küll, aga ikkagi söödav. Kolmas kord tuli liiga hapu, mina seda ei söönud, aga omnivoor Mikk pistis sellegi nahka:)

Illustratsioonid ka siis minu katsetustest.

müstiline juuretis

vormileib ja vabalangemise leib

must leib või ja liha ja tomatiga on ikka maailma parim

On mis näkerdis ta on, aga ikkagi oma. Veits on uhke tunne ka, et söödav tuli:)

Minu teine suur saavutus on minu eelmise nädala töötunnid. Üle pika aja sain jälle täis nädala kokku, isegi 41 tundi:) See aga sisaldas 16 tunnist laupäeva, koos kahe 20 minutilise pausiga. Üllatasin ennast ka. See jube ilm vist motiveerib igasuguseid eneseületusi.

Mikkur on suur induritoidu fänn, käisin siis ühel vabal päeval induri poes vürtse ostmas. Mõned graafilised näited sealt leitud pärlitest.

thank you CALL again??

väga maitsev karri kusjuures

Meremaale tulles pidin ma oma beebipoisi koju jätma, aga tundub, et siin sain uue koera kohe asemele.

leia 10 erinevust

Lõpetuseks kaader kõrvaltänava vannitoast aasal.

lõõgastav vanniskäik, enivan?