Seitsme maa ja mere taga

"Seitsme maa ja mere taga"

Aprilli viimsel nädalal oli siin jälle suur püha- ANZAC DAY (Australian and New Zealand Army Corps Day). Kolmapäevane päev, mis oli kõigil vaba. Kasutasime seda võimalust ära ja tegime väljasõidu Akaroasse. Ilus pisike turistilinnake, kus on üks peatänav, mis on poode ja kohvikuid täis. Mitte midagi erilist. Turisti nänn ja fish and chipsi õline hais iga nurga peal. Enamus kohtadega, mulle tundub, et sõit sinna on ilusam kui see koht ise. Ega tal midagi otseselt viga polnud. Väike mereäärne linn. Armas aga igav.

Juliuse tänav oli seal ka

Sinna sõites tegime peatuse mäe tipul. Kohas, kus tõus mäkke oli just lõppenud ning algamas oli langus Akaroa poole. Seal oli pisike ülerahvastatud kohvik imeilusa vaatega üheltpoolt mägedele, kus olid ringi sibamas labmakarjad ja teiselt poolt paistis vaade, millele võib anda nime "Seitsme maa ja mere taga". Ilm oli super- päike paistis ja ühtegi pilve polnud silmapiiril. Kõigele lisaks oli tagahoovis lammas. Ma ei ole suutnud tuvastada, mis sorti lammas see oli, aga ta oli maailma kõige pehmema karvaga ja krussis sarvedega. Tuli inimeste juurde, ajas oma sarvilise pea aiaaugust läbi ja ootas, et keegi teda kõrva tagant sügaks.

ikkagi lammas

Hommikul Akaroa poole sõites oli tee ääres ühes pisikeses linnas kõrvitsa laat. Astusime korra sisse, et vaadata kas seal midagi põnevat ka on. Palju oli tavalist laadanänni, aga sel korral oli ka üks nurk, kus inimesed müüsid oma vanu asju. Seal oli nii palju ilusat antiiki, mida ma oleks koormaga kokku ostnud kui ma siin elaks. Aga nende asjade eestisse transportimine ei tasu ennast ära. Teine atraktsioon oli suur notsu, kelle kaalu ära arvamise peale oli võistlus. Lisaks sai teda rehaga sügamas käia:)

Üks asi, mis siin mägisel maal on üle mõistuse ilus, on need päikese loojangud ja -tõusud. Järve ääres ja mägede vahel. See valgus, mis siin tekib, on muinasjutuline.